kolmapäev, 29. aprill 2009

Ardu on tehtud!

Nagu kõik juba huviga ootavad, siis kirjutame nüüd oma esimese osavõistluse elamustest. Alustame kohe algusest ilma pikema sissejuhatuseta.

Stardialas starti oodates jõudsime kaardi legendi veidi piiluda. Tundus äärmiselt imelik, et ratast oli planeeritud ainult 9km ja jooksu umb 4km. Me ei osanud arvatagi, et kanuule planeeritud 8,4km on kogu võistluse põhiosa.



Stardist jooksime koos ülejäänud 486 võistlejaga järve äärde, kust haarasime kanuu. Punktide valik oli vaba (viimased pidid olema 13 ja 14). Nagu praktiliselt kõik teisedki võistlejad, otsustasime kõigepealt võtta 58. punkti. Kanuupunktide võtjaks valisime Kaie, mis hiljem osutus strateegiliselt mitte kõige paremaks valikuks. Järgmine kord oleme targemad ja paneme Eveni kanuupunkte võtma, et vajadusel sealsed jooksukad kiiremini läheks. Evenil on meist kõige kiiremad (ja pikemad :D) jalad ja kaardilugemine tuleb ka juba enam-vähem välja.

Ei tea kas võistlusärevusest või millestki muust, aga Kaie ei suutnud esimese hooga seda punkti siiski leida. Saarel oli tipu lähedal ka teine ninakene ja mõõtkava valesti hinnates tundus just see koht õige olevat - muidugi punkti leidmisel oleks abi vast olnud ka sellest, kui oleks kaardi kaasa võtnud :) Aga kusjuures, ta polnud ainuke! Oli seal teisigi, kes samast kohast seda punkti otsisid. Oli muidugi ka paar sellist tüüpi, kes otsisid punkti nr 13, mis tegelikult asus hoopis teises saare otsas. Nendele jagati sõbralikke õpetusi, et võtke kaart õiget pidi kätte :) Kuni Kaie saarel madistas, ootasid Even ja Eva kanuus. Kanuud muudkui lahkusid ja lahkusid, Kaiet ei kuskil. Mingil hetkel tundus Kaiele kõige kavalam kutsuda Even endale koos kaardiga appi. Sel hetkel juhtus aga tema lähedusse ka üks kaasvõistleja, kes andis teada punkti tegeliku asukoha. Ja nii siis saigi lõpuks punkt võetud ja kanuusse tormatud. Vahepeal oli küll Even kuskile kaduma jäänud, aga õnneks ei olnud ta väga kaugel, niiet saime oma teekonda jätkata.

Olime juba varem pannud paika plaani, et Even istub kõige ees, Kaie keskel ja Eva tüürina taga. Aga kuna me kolmekesi koos ei olnud varem kanuuga sõitnud ja Even ei olnud kunagi varem üldse kanuus istunud, siis läks meil see sõit üsna üle kivide ja kändude. Tegime toredaid sik-sakke mööda järve. Kui mõned punktid olid juba võetud, jõudsime järeldusele, et meie puhul töötab 2+1 süsteem. See tähendas seda, et Even tõmbas ühelt poolt ja Kaie ja Eva teiselt poolt ning vajadusel Eva tüüris. Kui selle nipi olime käppa saanud, läks meil edasi liikumine tunduvalt sujuvamalt.

Teisena suundusime punkti 59, mis tuli kergelt. Edasi punktid 60. ja 63. 63-da punkti võtmine tundus olevat kõige kiirem jooksuga. Seekord läksid Kaie ja Even koos, et kindlad olla. Saared olid üsna võsas ja liikumine oli pigem takistusraja läbimine, kui jooksmine :) Eveni särk sai ka ühe augukese juurde.. Jooksime tagasi kanuusse ja suundusime otse põhja, et rannikul Kaie 61. punkti jooksuka saaks teha. Seal ootas meid ka meie isiklik fotograaf (suured tänud Harrile), tänu kellele võite järgmise postitusena ka meie pilte näha.

Järgnevalt punkt nr 66. Korras. Ees ootas valge ala. Ümber nina ära sõitnud, saime hinnata mis ees ootab ja kust punkti otsida. Sagimine käis keset vett. suundusime sinna ja saime 69. punkti kätte. Kui 70 punkt võetud, hakkasime rannikuäärt mööda 67-sse suunduma. Kohati läks vesi niivõrd madalaks, et Even hüppas kanuust välja ja vedas kanuud enda taga. Nagu kaardilt näha, avanes peale 67 punkti pilliroog. Sealt läbi minek ei tundunud eriti hea mõttena ja suundusime kaldale, et kanuud veidi mööda maad vedada.

Punktid 64 ja 62 tulid lihtsalt. 65-sse punkti suundudes tuli silmitsi seista tugevate lainetega, tuul puhus 18 m sekundis. Hoidisime kanuud risti lainetega, vastasel juhul oleks lihtsalt ümber käinud. Pärast kuulsime, et üks kanuu uputatigi ära ja nii mõnigi keeras kanuu lainete tõttu kummuli. Meie kummuli ei käinud, aga selle punkti juures suutis Kaie end siiski nabani vette kukutada. Ei saa öelda, et vesi oleks soe olnud. Õnneks oli tehtud õige riietuse valik ning kaldale jõudes olid need praktiliselt kuivad.

65. punktist 13. oli liikumine oli lainete tõttu äärmiselt keeruline. Otsustasime Kaie saare tipus maha panna ja sel ajal kui ta punkti võttis, liikusid Eva ja Even mööda saare äärt kanuu lõpp-punkti suunas. Even hüppas vahepeal kanuust välja ja vedas mõnda aega kanuud enda taga - sai natuke kiiremini edasi. Kaie mahapanemise strateegia õnnestus hästi (mõnel tiimil paistis mitte nii hästi õnnestuvat - nii mõnigi hõikus saarel oma kanuud).

Viimane kanuupingutus võis alata. Laineid seal enam õnneks ei olnud ja saime kaldale rühkida. Kui me randa jõudsime, oli kanuude rida päris pikk ja kanuu mööda maad oma kohale lohistamine võttis jala päris pehmeks.

Jooksime 14. punkti ja haarasime rattad.



Ratta algus läks lihtsalt, kuna järgmisesse punkti (15) viis otse korralik tee. Edasi teadsime, et tuleb jooksu-orienteerumine, kus igaüks pidi võtma erineva raja. Aga radasid hakkasime jagama alles siis kui rattad maha panime. Kaie tegi kiirelt otsuse, et Eva võtab C raja, Even kõige pikema A raja ja ta ise tehnilise B raja. Kuna me kõik lõpetasime täpselt ühel ajal, siis oli see otsus ilmselgelt väga hea! :D

Pärast eraldi orienteerumist pidime valima 7-st punktist 5. Valisime punktid 33 - 36 - 37 - 35 - 38. Tegelikult tahtsime võtta 35 ja 37 punktid teises järjekorras, kuid eksisime sihiga ja kaldusime 35 punkti suunast kõrvale ning jõudsime esimesena hoopis 37-sse punkti.

Kui jalad olid jooksmisest juba täiesti läbi, tuli leida endas jõudu läbida ka veel viimane rattaots. Kaardi legendi järgi oli seda vaid! 6 km, aga tegelikkuses oli see kõige suuremate katsumustega teekond kuni finishini. Kõigepealt pidime jõudma punkti 25, milleni jõudmiseks tundus kõige otsem tee mööda sihti, aga mis hiljem osutus mitte kõige kiiremaks. Oleks võinud suures võistlustuhinas ju märgata ka korralikku teed, mis väikese ringiga punktini viis. Aga siis oleksime ilma jäänud elamusest seoses sügavate ja vajuvate põhjadega kraavide ületamisest. Pidime 25-sse punkti jõudmiseks ületama 2 kraavi, mis ei olnud just veevaesed.. Lõpuks jõudsime siiski mudaste ja märgade jalgadega õigesse punkti.

Järgmine punkt oli 26, kus ootas meid ees esimene lisaülesanne. Võtsime otse suuna sinnapoole teadmata milliseks see tee kujuneb, kuna pidime mööduma Mudajärvest. Ületasime teel jällegi 2 kraavi, millest viimasesse pidi Kaie peaaegu jalgupidi kinni jääma, kuigi kraavi põhjas oli korralik betoonist plaat :) Mudajärve ümbruses olev sooala oli veel jääs, niiet seal sai sõita küll. Lisaülesanne oli meie (Kaie) jaoks käkitegu, ning suuresti tänu selle punktile tõusime kindlasti mitu kohta..

Kui lisaülesanne oli mängleva kergusega läbitud (:D), kimasime mööda teed eelviimasesse punkti (28). Sealt edasi kuni viimase lisaülesandeni ei olnud enam keeruline minna, kuna metsa alla oli juba sügav vagu sisse sõidetud. Laskumata detailidesse - ka teine lisaülesanne oli meie jaoks imelihtne. Eva kindel ja terav silm (kuna tema oli ainukesena vahepeal porgandit söönud) suutsid teha nii hea töö, et suutsime selle ülesande lahendada kiiremini kui I koha võistkond!

Finishis saime kirja aja 5 tundi ja 4 sajandiksekundit. See tähendas, et meie esialgselt pandud plaan läks lõhki vaid 4 sajandiksekundi võrra :)

Punkt! :D

laupäev, 25. aprill 2009

T minus 12 hours...

Ehk siis meie suurürituse start on natuke enam kui 12 tunni pärast. Ja nüüd on lõpuks ka minule ärevus kohale jõudnud.
Hommikul hakkame Tartust liikuma umbes 6:30 :S Peakski juba magama minema, aga vaevalt et see uni nii kiirelt tuleb..
Ilm tõotab homme tulla väga hea- päikseline ja soe. See omakorda on toonud riietumise probleemi. Minul on igal juhul praegu kaasa pakitud kõikvõimalikud lühikesed ja pikad ja poolpikad püksid ja pluusid :D Eks siis hommikul kohapeal otsustab, mis kõige sobivam tundub.
Paar päeva tagasi said valmis minu ja Kaie rataste kaardihoidjad. Selle eest tänud Kaie vennale:). Olime juba valmis nö lillepotte kasutama:P aga nüüd läheme rajale siiski tunduvalt vingema atribuutikaga.
Ja ühesugune riietus on nüüd meil ka:) Peaaegu. Kaie tegi kõigile oranzid vestid. Nii me ei kaota üksteist vast suures stardirüsinas ära ka:)

Eesmärgi suhtes pole me siiani veel kokkuleppele jõudnud. Et kas oluline on lihtsalt lõppu jõuda ja mitte väga ära eksida või siis võtta eesmärgiks mingi kindel aeg või koht. Kõik ikka selleks, et mott võimalikult kõrgel oleks :P Aga igaljuhul olen täiesti kindel, et homne päev saab olema fun.

Nüüd aga magama:)

reede, 17. aprill 2009

Tik-tak, tik-tak

Oi-oi, kui laisad oleme olnud viimasel ajal nende sissekannete tegemisega. Aga annan siis ka teiste eest veidi tagasisidet, mida me vahepeal korda oleme saatnud.
Teisipäevad ja neljapäevad on meil päevakute päevad. Siis võib meid kindlasti leida kas Põlva- või Tartumaa metsadest.
Teisipäeval käisime Koorveres. Seal oli tõsiselt ilus metsaalune, niiet lust oli joosta. Ja ka orienteerumine läks mul sel päeval päris hästi (vähemalt enda arvates). Evenile ilmselt ka metsas meeldis, sest tema suutis seal lausa 2 ja pool tundi seigelda :D Alles siis kui pimedaks läks, nägime väikest musta täpikest metsast välja jooksmas :P Aga pole hullu. Vähemalt rada sai sel päeval kirja - punktide võtuga viga ei tulnud.
Eile oli päevak Kiigeorus. Seal ei olnud väga tore - võssi ja tee peal maas olevaid oksi oli ikka üle mõistuse palju. Ja samuti oli metsaalune märg - korralikult märg. Me esimesed punktid jooksime koos Eveniga - õigemini tema jooksis ja mõistus (ehk mina siis) läks järele :D Viimaste punktide võtmisel läksid meie teed lahku - kuna mul oli vaja aja peale Tartusse tagasi jõuda, siis jätsin raja pooleli ja jooksin otse finishisse. Napilt siis, kui hakkasin minema sõitma, jõudis ka Even autoni, niiet ma ei pidanudki teda sinna saatuse hooleks jätma :)
Aga orienteerumine on vahepeal ka ikka päris ohtlik spordiala. Enne lõppu oli metsas näha ka kiirabi askeldamas. Hiljem saime teada, et keegi vanem meesterahvas oli okstesse kukkunud ja vist mingi põrutuse saanud. Igatahes kurb lugu.
Trenni tegime ka kolmapäeval. Siis võtsime ette väikese rattatiiru. Umbkaudu oli ring järgmine: EOMAP - Ilmatsalu - Rõhu - Nõgiaru - Külitse - Haage - EOMAP. Kokku 33,8 km (+/- siia sinna, olenevalt erinevate rataste kompuutritest). Kuigi me oma Xdreami konkurente ei tahaks väga aidata, siis lubasime ühel neist meiega kaasa sõita :P Ilm oli sel päeval vastikult tuuline. Just viimastel kilomeetritel oli tuul eriti tugevalt vastu - see tappis kogu sõidu lõbu. Tartule lähemale jõudes oli rattasõidust nii siiber, et oleks tahtnud ratta kraavi lükata ja autoga koju sõita. Kuna aga sellist võimalust ei olnud, siis pidi tahes tahtmata ise ennast koduni väntama. Tänaseks on õnneks need kohutavad tunded juba praktiliselt meelest läinud :D

Ainult 8 päeva veel :S

neljapäev, 9. aprill 2009

Saasaare teisipäevaku fotosüüdistus

Foto: Kolla

Ratta- ja orienteerumishooaeg on alanud

Sellel nädalal on meie poolt lõpuks avatud ka rattasõidu ja orienteerumise hooaeg (kui nii võib öelda :)). Esmaspäeval oli esimene ühistreening rattasõidus, millest võtsid osa küll vaid Even ja Eva, aga see ei tähenda, et mina üldse ratta selga pole jõudnud. Ma sõitsin ka esmaspäeval, aga lihtsalt õhtu poole :) Üritasin ümber maja tiire tehes 20 km täis saada, aga pärast 19-dat kilomeetrit enam ei viitsinud ja läksin ära koju :P
Orienteerusime Põlva teisipäevakul Taevaskojas. Ilm oli kevadiselt väga ilus ja soe ning metsaalune mõnus. Eks aegajalt oli vaja ka läbi lumehangede joosta ja jää peal tasakaalu hoida, aga see oli tühiasi.
Ja muide, leidsin ka oma kompassi üles.. jee. Aga selgus kurb tõsiasi, et sellele on üsna suur mull sisse tulnud, mis metsas täitsa segas (leides vabandusi teemale, miks ma vahepeal ära eksisin :D)
Eile oli ka ühine treening rattasõidus, kuhu mina jällegi ei jõudnud.. Mina õppisin hoopis, kuidas kangimeetodil kivi veeretada :D
Nüüd aga pikk nädalavahetus tulemas - küll siis saab joostud ja sõidetud. Varsti polegi enam ühtegi päeva, kui trenni ei tee :) No aga kuidas sa nii ilusa ilmaga ikka toas istud? Eks? :)

reede, 3. aprill 2009

Vaid 22 päeva alguseni..

Vaikselt hakkab närv juba sisse tulema. Nii vähe aega on jäänud meie esimese etapini. Eva arvas, et temal veel mingit erilist tunnet ei ole, aga küll me Eveniga talle seda pidevalt meelde tuletame ;) Järgmisest nädalast hakkame tegema ka rattatrenni ning orienteerumist. Esimesed Põlva ja Tartu päevakud on tulemas, niiet tuleb oma naelikud talveks ära pandud asjade hulgast üles otsida ning riided tolmust puhtaks kloppida :P
Samuti olen endale võtnud vastutusrikka ülesande - õmmelda meile ühine kostüüm. Eks näis, kuidas välja kukub :)