esmaspäev, 29. juuni 2009

Väätsa on tehtud!

Nonii. Nüüd on see tehtud - kõige hullem etapp (loodetavasti) on selleks aastaks läbi.

Enne kui kõik koos muljeid hakkame kirja panema, riputan üles mõned pildid võistlusest (aitähh Taunole piltide eest). Sel korral siis pildid enne ja täpsem jutt koos kaartidega pärast :)


Väike taktika tegemine enne starti, mis kokkuvõttes mingit tulemust ei toonud :P


Tagumises otsas startijatel oli aega küll (minu arust üks tüüp kõnnib lausa)


Alustasime kanuuga (legendi järgi veidi üle 8km)


Edasi kanuust otse jooksuetapile (legendi järgi üle 8km, aga arvan, et meil tuli umb 10-11km)


Pärast jooksu ja ujumise etappi panin mina endale enne ratta selga hüppamist kuiva dressika selga. Ja peab ütlema, et see oli hea otsus (ratast kokku 45km)


Pärast 8 ja poolt tundi finishisse jõudes on Mihkel meist kõige kobedama näoga. Minul seevastu süda paha ja kohe kohe kokku kukkumas



Kolme kange pilt jäi seekord kõige lõpus tegemata, aga mis seal ikka - meie ju teame, et seal olime. Loeb see elamus, mis Väätsa etapist jääb. Seda on võimatu unustada.

Kohe kui ennast lõplikult välja oleme maganud, alustame uuesti treeningutega (kuid rattatrenni kruusateedel ei kavatse mina kindlasti pikka aega teha).

reede, 26. juuni 2009

Väätsa etapp juba homme :O

Väätsa etapp on juba homme ja nüüdseks on lõpuks selge, et II etapil peame ühe meeskonna liikme välja vahetama. Eva suutis jaanipäeval endale mingi viiruseussi külge saada ning meiega homme võistlustulle ei astu. Sellest on muidugi väga-väga kahju, eriti kuna eelmisel nädalavahetusel sai koos nii hästi trenni tehtud. Meeskond on meil ikka viimase peal - koostöö sujub nagu õlitatud.

Õnneks oli kohe nõus Evat asendama meie tubli ja tore töökaaslane Mihkel, kes küll meiega koos trenni pole teinud, aga on igati hakkamist täis ning ilma trennidetagi minust kümme korda võimekam :) Niiet selles mõttes on mul hea meel, et saan raske öise etapi kahe meesterahvaga koos läbi teha. Küll nad kahepeale mu sealt metsast välja veavad, kui mu enda jõuvarud otsa lõppevad :P

Kuna meil kõigil on tegemist elu esimese öise xdreami etapiga, siis ei oska eriti midagi ette kujutada, mis saama hakkab. Kui läheb nii nagu minu viimases xdreami teemalises unenäos, siis peavad kõik võistkonnad keset metsa basseinis ujuma. Ja mitte lihtsalt niisama vaid kandes jänesekostüüme :P Unes jooksid järjest helesinistes ja roosades karvastes jänesekostüümides võistkonnad mööda.. Päris lõbus oli :)

Eks veidi hirm on ka homse ees, eriti kuna ähvardatakse, et peab mitmes kohas ujuma. Aga ma arvan, et saame hästi hakkama. Poleks paremat asendusliiget osanud tahtagi kui Mihkel on. Eks pühapäeval või mõni päev hiljem annan teada, kuidas meil läks.

Evale head paranemist ja meile pöidla hoidmist :)

reede, 19. juuni 2009

Treeninglaager sel nädalavahetusel

II osavõistluseni on jäänud vaid 7 päeva!

Vorm on veidi paranemas. Pärast haiguseussi olen hakanud korraliku(ma)lt trenni tegema ja praegu on enesetunne juba päris hea. Julgen loota, et esimese kilomeetriga veel pilti taskusse ei pane :D
Aga sel nädalavahetusel on meid ootamas täiesti privaatne treeninglaager :)
Saame kõik kolmekesi Porkuni järve ääres kokku, et teha üks päev korraga kanuusõitu, ratast ja jooksu. Even on veel eriti hull, kuna kavatseb kõigepealt 70km kohale jõudmiseks rattaga sõita + kohapeal ka veel mitu tundi rahmeldada. Loodan, et ta ennast üle ei hinda. Aga sellised need mehed ju on :P
Pühapäeval peab Eva küll juba kodus tagasi olema, aga meie Eveniga plaanime ka siis kanuud, ratast ja jooksu teha..
Even on üldse viimasel ajal meil karmiks treeneriks hakanud (õnneks piitsa tal veel pole :P). Täna hommikul näiteks tegi Evale ülekuulamist, et kas eile sai ikka trenni tehtud ja kui kaua ja kui pika maa. Mina ristküsitlusest pääsesin.. tunnistasin lihtsalt üles, et ainult natukene tegin :) Aga täna hommikul sõitsin rattaga linna tööle, mis teeb 17km. Päris mõnus oli hommikut niiviisi alustada, kuigi voodis silmi lahti tehes oli küll kiusatus autoga minna.
Täna ootab veel ees 25-30km ratast. Mmmõnna :)

Tsaupakaa

teisipäev, 9. juuni 2009

Kuidas trennid lähevad

Rääkides veidi mai kuus tehtud trennidest, siis mina pean tunnistama, et terve kuu läks mööda ilma trennideta. Väike reis Eestist ära oli suureks piduriks minu arengus. Eva ja Even seevastu olid aga vahepeal silmnähtavalt oma vormi parandanud.
Reisilt tagasi jõudes juhtus minuga aga see, et Eesti külmad ilmad pugesid minusse ja nüüdseks olen juba peaaegu 3 nädalat väikese külmetusega ringi käinud. Tänasest jäin lõpuks nõusse oma perearstiga, et pean veidikeseks aja maha võtma ja puhkama. Olen oma elu liiga kiireks elanud. Üks üritus ja trenn teise otsa - no kaua sa ikka jõuad :)
Kui tahan ikka meeskonda jääda ja II-l etapil korralikult esineda, siis pean kosuma ja kiirelt trenni tegema hakkama. Loodan, et päris lootusetus seisus ma kuu lõpuks ikka ei ole.
Eveni tänased sõnad: "oled tähtis lüli ikkagi....kui nii võib öelda" tõstsid kindlasti mu ego ja tahtmist hästi hakkama saada. Niiet, selleks, et mitte oma tiimikaaslaseid alt vedada, olen otsustanud vormi saada. Ja eks vaja ka endale tõestada, et olen tegija :D

reede, 29. mai 2009

PILDID - Ardust

Nagu meie blogi ainuke jälgija juba kindlasti ootab, siis avaldame lõpuks ka mõned pildid meie esimesest võistlusest. Niiet ilma pikemate kommentaarideta - siit nad tulevad..


Stardipauk on antud


Rabasime endale kanuu


Viimased tõmbed kaldani


Kanuust otse ratta selga. Hetke võtsime aega, et ka kaarti vaadata


Even on kuskil kaugel ees - kuulab maad


Kuhu nüüd???


Jagame jooksurajad ära


Eva täpne silm ja kindel käsi


Ja ongi finish


Võitjad juba ammu tagasi ja ka auhinnad käes. Aga see meie tuju küll alla ei toonud. Järgmine kord oleme ise essad :D


3 kanget

kolmapäev, 29. aprill 2009

Ardu on tehtud!

Nagu kõik juba huviga ootavad, siis kirjutame nüüd oma esimese osavõistluse elamustest. Alustame kohe algusest ilma pikema sissejuhatuseta.

Stardialas starti oodates jõudsime kaardi legendi veidi piiluda. Tundus äärmiselt imelik, et ratast oli planeeritud ainult 9km ja jooksu umb 4km. Me ei osanud arvatagi, et kanuule planeeritud 8,4km on kogu võistluse põhiosa.



Stardist jooksime koos ülejäänud 486 võistlejaga järve äärde, kust haarasime kanuu. Punktide valik oli vaba (viimased pidid olema 13 ja 14). Nagu praktiliselt kõik teisedki võistlejad, otsustasime kõigepealt võtta 58. punkti. Kanuupunktide võtjaks valisime Kaie, mis hiljem osutus strateegiliselt mitte kõige paremaks valikuks. Järgmine kord oleme targemad ja paneme Eveni kanuupunkte võtma, et vajadusel sealsed jooksukad kiiremini läheks. Evenil on meist kõige kiiremad (ja pikemad :D) jalad ja kaardilugemine tuleb ka juba enam-vähem välja.

Ei tea kas võistlusärevusest või millestki muust, aga Kaie ei suutnud esimese hooga seda punkti siiski leida. Saarel oli tipu lähedal ka teine ninakene ja mõõtkava valesti hinnates tundus just see koht õige olevat - muidugi punkti leidmisel oleks abi vast olnud ka sellest, kui oleks kaardi kaasa võtnud :) Aga kusjuures, ta polnud ainuke! Oli seal teisigi, kes samast kohast seda punkti otsisid. Oli muidugi ka paar sellist tüüpi, kes otsisid punkti nr 13, mis tegelikult asus hoopis teises saare otsas. Nendele jagati sõbralikke õpetusi, et võtke kaart õiget pidi kätte :) Kuni Kaie saarel madistas, ootasid Even ja Eva kanuus. Kanuud muudkui lahkusid ja lahkusid, Kaiet ei kuskil. Mingil hetkel tundus Kaiele kõige kavalam kutsuda Even endale koos kaardiga appi. Sel hetkel juhtus aga tema lähedusse ka üks kaasvõistleja, kes andis teada punkti tegeliku asukoha. Ja nii siis saigi lõpuks punkt võetud ja kanuusse tormatud. Vahepeal oli küll Even kuskile kaduma jäänud, aga õnneks ei olnud ta väga kaugel, niiet saime oma teekonda jätkata.

Olime juba varem pannud paika plaani, et Even istub kõige ees, Kaie keskel ja Eva tüürina taga. Aga kuna me kolmekesi koos ei olnud varem kanuuga sõitnud ja Even ei olnud kunagi varem üldse kanuus istunud, siis läks meil see sõit üsna üle kivide ja kändude. Tegime toredaid sik-sakke mööda järve. Kui mõned punktid olid juba võetud, jõudsime järeldusele, et meie puhul töötab 2+1 süsteem. See tähendas seda, et Even tõmbas ühelt poolt ja Kaie ja Eva teiselt poolt ning vajadusel Eva tüüris. Kui selle nipi olime käppa saanud, läks meil edasi liikumine tunduvalt sujuvamalt.

Teisena suundusime punkti 59, mis tuli kergelt. Edasi punktid 60. ja 63. 63-da punkti võtmine tundus olevat kõige kiirem jooksuga. Seekord läksid Kaie ja Even koos, et kindlad olla. Saared olid üsna võsas ja liikumine oli pigem takistusraja läbimine, kui jooksmine :) Eveni särk sai ka ühe augukese juurde.. Jooksime tagasi kanuusse ja suundusime otse põhja, et rannikul Kaie 61. punkti jooksuka saaks teha. Seal ootas meid ka meie isiklik fotograaf (suured tänud Harrile), tänu kellele võite järgmise postitusena ka meie pilte näha.

Järgnevalt punkt nr 66. Korras. Ees ootas valge ala. Ümber nina ära sõitnud, saime hinnata mis ees ootab ja kust punkti otsida. Sagimine käis keset vett. suundusime sinna ja saime 69. punkti kätte. Kui 70 punkt võetud, hakkasime rannikuäärt mööda 67-sse suunduma. Kohati läks vesi niivõrd madalaks, et Even hüppas kanuust välja ja vedas kanuud enda taga. Nagu kaardilt näha, avanes peale 67 punkti pilliroog. Sealt läbi minek ei tundunud eriti hea mõttena ja suundusime kaldale, et kanuud veidi mööda maad vedada.

Punktid 64 ja 62 tulid lihtsalt. 65-sse punkti suundudes tuli silmitsi seista tugevate lainetega, tuul puhus 18 m sekundis. Hoidisime kanuud risti lainetega, vastasel juhul oleks lihtsalt ümber käinud. Pärast kuulsime, et üks kanuu uputatigi ära ja nii mõnigi keeras kanuu lainete tõttu kummuli. Meie kummuli ei käinud, aga selle punkti juures suutis Kaie end siiski nabani vette kukutada. Ei saa öelda, et vesi oleks soe olnud. Õnneks oli tehtud õige riietuse valik ning kaldale jõudes olid need praktiliselt kuivad.

65. punktist 13. oli liikumine oli lainete tõttu äärmiselt keeruline. Otsustasime Kaie saare tipus maha panna ja sel ajal kui ta punkti võttis, liikusid Eva ja Even mööda saare äärt kanuu lõpp-punkti suunas. Even hüppas vahepeal kanuust välja ja vedas mõnda aega kanuud enda taga - sai natuke kiiremini edasi. Kaie mahapanemise strateegia õnnestus hästi (mõnel tiimil paistis mitte nii hästi õnnestuvat - nii mõnigi hõikus saarel oma kanuud).

Viimane kanuupingutus võis alata. Laineid seal enam õnneks ei olnud ja saime kaldale rühkida. Kui me randa jõudsime, oli kanuude rida päris pikk ja kanuu mööda maad oma kohale lohistamine võttis jala päris pehmeks.

Jooksime 14. punkti ja haarasime rattad.



Ratta algus läks lihtsalt, kuna järgmisesse punkti (15) viis otse korralik tee. Edasi teadsime, et tuleb jooksu-orienteerumine, kus igaüks pidi võtma erineva raja. Aga radasid hakkasime jagama alles siis kui rattad maha panime. Kaie tegi kiirelt otsuse, et Eva võtab C raja, Even kõige pikema A raja ja ta ise tehnilise B raja. Kuna me kõik lõpetasime täpselt ühel ajal, siis oli see otsus ilmselgelt väga hea! :D

Pärast eraldi orienteerumist pidime valima 7-st punktist 5. Valisime punktid 33 - 36 - 37 - 35 - 38. Tegelikult tahtsime võtta 35 ja 37 punktid teises järjekorras, kuid eksisime sihiga ja kaldusime 35 punkti suunast kõrvale ning jõudsime esimesena hoopis 37-sse punkti.

Kui jalad olid jooksmisest juba täiesti läbi, tuli leida endas jõudu läbida ka veel viimane rattaots. Kaardi legendi järgi oli seda vaid! 6 km, aga tegelikkuses oli see kõige suuremate katsumustega teekond kuni finishini. Kõigepealt pidime jõudma punkti 25, milleni jõudmiseks tundus kõige otsem tee mööda sihti, aga mis hiljem osutus mitte kõige kiiremaks. Oleks võinud suures võistlustuhinas ju märgata ka korralikku teed, mis väikese ringiga punktini viis. Aga siis oleksime ilma jäänud elamusest seoses sügavate ja vajuvate põhjadega kraavide ületamisest. Pidime 25-sse punkti jõudmiseks ületama 2 kraavi, mis ei olnud just veevaesed.. Lõpuks jõudsime siiski mudaste ja märgade jalgadega õigesse punkti.

Järgmine punkt oli 26, kus ootas meid ees esimene lisaülesanne. Võtsime otse suuna sinnapoole teadmata milliseks see tee kujuneb, kuna pidime mööduma Mudajärvest. Ületasime teel jällegi 2 kraavi, millest viimasesse pidi Kaie peaaegu jalgupidi kinni jääma, kuigi kraavi põhjas oli korralik betoonist plaat :) Mudajärve ümbruses olev sooala oli veel jääs, niiet seal sai sõita küll. Lisaülesanne oli meie (Kaie) jaoks käkitegu, ning suuresti tänu selle punktile tõusime kindlasti mitu kohta..

Kui lisaülesanne oli mängleva kergusega läbitud (:D), kimasime mööda teed eelviimasesse punkti (28). Sealt edasi kuni viimase lisaülesandeni ei olnud enam keeruline minna, kuna metsa alla oli juba sügav vagu sisse sõidetud. Laskumata detailidesse - ka teine lisaülesanne oli meie jaoks imelihtne. Eva kindel ja terav silm (kuna tema oli ainukesena vahepeal porgandit söönud) suutsid teha nii hea töö, et suutsime selle ülesande lahendada kiiremini kui I koha võistkond!

Finishis saime kirja aja 5 tundi ja 4 sajandiksekundit. See tähendas, et meie esialgselt pandud plaan läks lõhki vaid 4 sajandiksekundi võrra :)

Punkt! :D

laupäev, 25. aprill 2009

T minus 12 hours...

Ehk siis meie suurürituse start on natuke enam kui 12 tunni pärast. Ja nüüd on lõpuks ka minule ärevus kohale jõudnud.
Hommikul hakkame Tartust liikuma umbes 6:30 :S Peakski juba magama minema, aga vaevalt et see uni nii kiirelt tuleb..
Ilm tõotab homme tulla väga hea- päikseline ja soe. See omakorda on toonud riietumise probleemi. Minul on igal juhul praegu kaasa pakitud kõikvõimalikud lühikesed ja pikad ja poolpikad püksid ja pluusid :D Eks siis hommikul kohapeal otsustab, mis kõige sobivam tundub.
Paar päeva tagasi said valmis minu ja Kaie rataste kaardihoidjad. Selle eest tänud Kaie vennale:). Olime juba valmis nö lillepotte kasutama:P aga nüüd läheme rajale siiski tunduvalt vingema atribuutikaga.
Ja ühesugune riietus on nüüd meil ka:) Peaaegu. Kaie tegi kõigile oranzid vestid. Nii me ei kaota üksteist vast suures stardirüsinas ära ka:)

Eesmärgi suhtes pole me siiani veel kokkuleppele jõudnud. Et kas oluline on lihtsalt lõppu jõuda ja mitte väga ära eksida või siis võtta eesmärgiks mingi kindel aeg või koht. Kõik ikka selleks, et mott võimalikult kõrgel oleks :P Aga igaljuhul olen täiesti kindel, et homne päev saab olema fun.

Nüüd aga magama:)