kolmapäev, 9. september 2009

Xdreami hooaeg 2009 lõpetatud!

Tänaseks on möödas juba mõned päevad meie viimasest Xdreami osavõistlusest. Keegi pole tahtnud selle kohta sõna võtta ilmselt seetõttu, et varasemates postitustes välja hüütud eesmärgid jäid napilt (:P) teostamata.

Viimane etapp oli sprint Tabasalus. Meie puhul on seda sprindiks muidugi natke kohatu nimetada. Aeg tuli 4:43, mis ei jää just väga palju alla Ardu etapi 5 tunnile. Alguses olime loomulikult väge täis :) Võitja ajaks ennustati u 2:25 ja no mis see meil siis 3 tunniga ära pole teha. Vabalt! Aga nagu tegelikkus näitas, siis ei kukkunud välja nii nagu plaanitud.

Veidi siis rajast ja meie esinemisest. Võiks öelda, et tegemist oli kõige huvitavama ülesehitusega rajaga, mis sel aastal olnud. Alade järjekord oli seekord järgmine: jooks - ratas - rattaralli - kanuu - rattaralli - lisaülesanne - jooks - ratas.

Enne starti ei hakanud igaks juhuks soojendust tegema - muidu äkki väsitame ennast veel ära :P Hüppasime siis natukene koha peal, et päris külm ei hakkaks ja sellest täitsa piisas kah.

Startisime Tabasalu staadionilt jooksuetapile (coastaleeringule). Esimese punkti võimalikke asukohti oli kaardil 7 ja õige leidmiseks tuli lahendada võrrand x2 + x - 1406 = 0 Tagant järele tark olles oleks vastuse kätte saanud ka paari sekundiga, aga meie võtsime ikka korralikult aja maha ning arvutasime maas tehte korralikult läbi. Saime tulemuseks 37, mis näitas, et esimese punkti järele tuleb sukelduda merre :D Tegelikult ujuma siiski ei pidanud - vesi ulatus maksimaalselt nabani. Ka teine punkt asus vees. Oli valida, kas sumbata teise punkti läbi vee või joosta lähemale mööda kallast. Valisime teise variandi ning usume ise, et see oli ka kiirem. Kolmandasse ja ühtlasi viimasesse jooksupunkti jõudmiseks pidime uuesti üles ronima Tabasalu pangast, kust me esimesse punkti jõudmiseks juba korra alla ronisime. Trepid olid abiks, niiet küünte ja hammastega kaljuserval kõõluma ei pidanud :D



Pärast jooksu tuli väike rattaetapp. Esimesesse ratta punkti minnes valisime raja Tabasalu soo kõrval. Minu jaoks oli tegemist kõige ekstreemsema rattasõidu kogemusega. Eva ja Even, kes on mitmeid kordi Elion Cupil osalenud, arvasid, et see pole veel midagi - Rakveres on alles hull rada :D Sõitmise tegid hulluks nimelt need puujuured, mis iga natukese aja tagant ratta alt läbi hüppasid. Leidsin lõpuks, et ratas käe kõrval jooksmine on oluliselt lihtsam ja kiirem. Kuigi jalgadele mitte just kõige parem, kuna pedaalid peksid päris mitmed sinikad paremale jalale..

Edasi liikusime juba üsna kiirelt rattaralli alguspunkti suunas, kuni märkasin, et Eva jookseb täiesti normaalsel teel ratas käe kõrval. Põhjus ilmselge - kumm katki. Ja mitte klaasikildude tõttu nagu korraldajad olid hoiatanud, vaid nende jõhkrate kivide tõttu, millega uuselamurajoonides teid ehitatakse.. Even võttis siis kiirelt oma tagavarakummi ja pumba välja ning loetud minutitega oli Eva ratas nagu uus ja võisime edasi kihutada.

Rattaralli tähendab sisuliselt legendi, millal ja kuhu peab keerama (nt 500m pärast vasakule jne). Esimese rattaralli tulemusena jõudsime kiirelt kanuu vahetusalasse. Jäime hetkeks mõtlema, millise kanuu võtame, kui üks korraldajatest hõikas, et mis te seisate - marss kanuusse! :) Ja mis seal ikka, hakkasimegi siis aerutama esimese punkti poole. Võib vast öelda, et oli kõige lihtsam kanuu etapp sel aastal. 3 punkti võetud, suundusime tagasi vahetusalasse. Enne kaldale jõudmist võtsime eesmärgiks jõuda ette ühe naiskonna kanuust - ja kuna meil jõudu ikka oli, siis tegimegi neile ära.. päris pikalt, kui aus olla :)



Kanuust startisime järjekordsele rattarallile, kus meie allaminek alguse sai. Tagant järele teeb ikka tigedaks, et sai vaid ühes kohas teiste järgi sõidetud ning seetõttu eksisime kaardilt. Ja tagasi "pilti" jõudmiseks kulus meil ikka röögatumalt pikk aeg. Aga vähemalt saime oma jõududega hakkama.


(Vot selle koha peal olime me juba kaardilt kadunud)

Rattaralli lõpus ootas meid lisaülesanne - kivi vedamine. Ei olnud just kõige parem otsus see suur paekivi mürakas käe otsas mööda rada vedada. Siiani ei saa aru, miks me ratast appi ei võtnud :) Aga mis seal ikka - minu ämbrite vedamine pidi ju kuskil ka kasuks tulema :D

Enne finishi poole tagasi suundumist pidime võtma jooksuga veel ühe punkti, mille leidsime kergelt. Ka rattaetapp finishini oli üsna lihtne, kui välja arvata sik-sak alla ja üles mägede Tabasalu staadionil (kes seal käinud, kujutab ette, mida see tähendab).

Ja niiviisi me siis lõpetasime 4 tunni ja 43 minutiga, mis andis meile kokkuvõttes 136. koha. Üldkokkuvõttes saavutasime väga tubli 103. koha, mis esimesel aastal osalenud võistkonnale on päris hea saavutus, ma arvan.

Südames oleme me muidugi ikkagi esimesed :D

1 kommentaar: