Elva on tehtud!

Noniinonii.. III etapp on selleks korraks läbi. Ära tegime ja olime veel eriti tublid ka :D

Kuigi tõesti, nagu Eva kirjutas, siis kellelgi meist ei olnud mõtted 100% asja juures. Even oli meil lausa nii ettevalmistatud, et tuli kohale ilma kaardialuseta ning joogipudelites oli paljas vesi, kuna spordijoogipulber oli vahepeal otsa saanud.

Aga nüüd siis meie üleelamistest. Pilte meil sel korral teile näidata ei ole, aga usun, et olete juba eelmiste postituste piltidelt aru saanud, millised me ühte või teist tegevust tehes välja näeme :D
Seekord oli rada järgmine: jooks - kanuu - ratas - jooks - ratas - jooks - ujumine - jooks finishisse.

Enne starti saime oma asjadega üsna varakult ühele poole - rattad olid viidud rattaalasse, pulgad nullitud ja ülejäänud elutähtsad tegevused tehtud. Mina jõudsin teha ka väikese uinaku stardikoridori kõrval asuval puupingil. Ilmselt oleks ka sügavalt magama jäänud, kui kommentaatori mikrofon oleks veidi vaiksemaks häälestatud :)

Esimese minutiga, mil lubatakse kaarti vaadata, suutsime vaid ära jagada, kes millise punkti võtab - Even sai A, mina B ja Eva C. Mingist suunast, kuhu liikuda, polnud minul halli aimugi. Ja siis tuli start. Lõpu poolt startides on ainus "hea" asi see, et jooksed esimeste järgi ja küll kunagi ikka aru hakkad saama, kus parasjagu kaardil oled. Seekord oli küll nipikas, et start asus valgel laigul, niiet enda asukoha arusaamiseks kulus parajalt palju aega. Mina jooksin koos Eveniga enda punkti ja tema läks siis edasi enda punkti võtma. Kui jõudsime järgmisesse punkti, mille pidime kõik koos võtma, oli Eva juba ees ootamas.

Miks lõpust startides on "hea" (justnimelt jutumärkides) teiste järgi joosta? Vot sellepärast, et siis kaob endal igasugune oskus kaarti ja olukorda õigesti hinnata. Kui meie saime teiste järel joostes esimese 5 minuti jooksul üle kiire vooluga Elva jõe ujuda ja pokude vahel mütata, siis esimese otsa mehed kasutasid selleks silda ning jõudsid oluliselt kiiremini kohale, kui meie :)

Aga edasi läks üsna libedalt. Kuna jämedad vaod olid metsa vahel järgmistesse punktidesse sisse joostud, siis polnud meil muud muret, kui vaid hoida jooksusammu ning võimalikult kiiresti kanuudesse jõuda.

Enne kanuudesse hüppamist oli vaja veelkord jõge ületada (seda olime teinud nii enne, kui tegime ka pärastpoole veelgi. Niiet mitu korda me kokkuvõttes üle jõe ujusime, ei mäletagi, aga seda oli igatahes palju :)) Kui olime omale läbi rahvasumma sobiva kanuu välja valinud ja selle otsapidi vette tirinud, selgus tõsiasi, et jõgi on kitsas, kiire vooluga ja kanuusid palju. Ja see tõi omakorda kaasa korraliku segaduse. Kohe alguses sattusime üheks liikmeks puntratantsu, kus igal võimalikul sentimeetril terve jõe laiuses oli üks kanuu. Õnneks saime mõne aja möödudes sealt ikka liikuma.

Terve kanuu etapp oli paras trenn nii kätele kui kõhule. Miks kõhule, küsite? Aga sellepärast, et iga kümne-paarikümne meetri tagant oli vaja mõne oksa alt läbi libiseda või lükata ennast oksa küljest lahti. Niiet selili kanuu põhjas lebamine sai meil üsna selgeks :) Takistusrada jõe kohale langenud okste näol oli justkui korraldajate poolt orgunnitud ;)

Lisaks pidevatele takistustele, mis jõe peal meid ees ootasid, oli vaja seekord ka eriliselt pingeliselt jälgida kaarti. Kuna kanuupunktid ei olnud kaardile ette märgitud vaid need tuli ise sinna lisada vastavalt sellele asukohale, kus need looduses asusid. Kui välja arvata üks punkt, mida ma ei suutnud kaardil õigesse kohta märkida, siis sain seekord kaardi lugemisega üsna hästi hakkama.

Kanuud veest välja tõmmates suutsin oma pea vastu kaldal olnud kanuud täiega ära lüüa. Praegugi suur muhk peas, mis valutab. Aga polnud midagi teha - edasi oli vaja hüpata rataste selga. Enne seda leidsime vaevata üles 2 punkti, mida polnud kaardile märgitud ja panime marsruudi paika. Esimesse punkti minnes tegime väikese vea ja pidime paarsada meetrit üle põllu komberdama, mille tulemusel võtsime vastu otsuse, et edaspidi liigume ainult mööda teid. Ja nii läkski. Jõudsime vaevadeta kõik rattapunktid ära võtta.

Edasi tuli väike jooksuots, kus Tõravere observatooriumi aladel oli vaja lahendada ka üks lisaülesanne. Enne lisaülesande alale jõudmist rääkisin Evale ja Evenile, et täpselt selle koha pealt hakkab puude hekk, kus iga puu tähistab ühte planeeti ja selle kaugust Päikesest. Ja just selle teemaga oligi lisaülesanne seotud. Osaliselt olid küll sildid puude kõrval kinni teibitud, aga siiski suutsime vigadeta planeedid nimekirja panna ja pealegi õiges järjekorras. Jätmata siinkohal mainimata, et ühe trahviringi siiski saime, kuna panime Pluuto teistega ühte patta :P

Edasi ootas meid veidi lühem rattaots tagasi keskusesse. Kui välja arvata üks pargialune, kus radade ristumiskoha leidmisega läks aega, liikusime sel korral ratastel oluliselt kiiremini kui Väätsa öisel etapil. Sain isegi Eveni käest kiita, et olin seekord "jummalast kiire" :D

Kui finish juba paistis ei olnud meie seiklused siiski veel läbi, kuna enne finishit oli vaja teha üks väike ujumisots Vaikses järves. Keset järve oli pandud 2 poid, mille küljest oli vaja 2 punkti võtta. Kõik me panime igaks juhuks vestid selga, kuna pärast nii pikka ja rasket pingutust ei olnud oma võimetes enam väga kindlad. Ja pärast seda, kui olin teinud esimesed paar ujumisliigutust, oli selge, et see oli ainuõige otsus. Keset järve sain kommentaari, et niimoodi võib küll kaua aega minna, aga minu vastus oli, et vähemalt jõuan kohale.

Pärast värskendavat suplust oli enne finishikaare alla jooksmist vaja läbida ka teine lisaülesanne, milleks oli "see inglise igav mäng" kroket :D Eva jooksis kurika ja palliga raja läbi ning oligi selleks korraks kõik tehtud. Viimased meetrid finishisse ja läbi see saigi..

Kokku aeg: 5:47.58 (koos 15min trahviga, mis kanuupunkti valesti märkimine kaasa tõi, jäi lõppajaks 6:02.58). See tähendab, et esialgsete tulemuste alusel oleme praegusel hetkel 81. kohal. See võib veel paari päeva jooksul täpsustuda, aga koht on siiski väga hea. Sellel aastal pole paremal kohal veel olnud :)

Kokkuvõttes olime väga tublid ja viimasele etapile läheme kindlasti juba suuremate ootustega saada veelgi parem koht :D

Homne Elva etapp ja vahepealsed trennid

Ikka ja jälle tuleb tõdeda, et me oleme laisad. Püüdsime küll nüüd vahepeal jälle elustada tava, et 3 trenni nädalas, aga vähemalt mina pole sellest kinni suutnud pidada. Päris naljakas, et kevad-talvel, kui väljas oli külm ja vastik ja lumi ja pori, siis me tegime trenni palju agaramalt. Aga nüüd kui on suvi, siis ei kipu üldse enam nii tihti ei jooksma ega ratta selga.

Aga no natuke me ikkagi oleme ennast liigutanud ka. Kõigepealt see, millest Kaie eelmises postituses kirjutas- ratastega Vooremäele, seal väike jooks ja siis Tartusse tagasi. Kokku tuli u 40km ratastel ja 4km joostes. Aeg umbes 2:30, nii et oli ikka trenn küll :).
Nüüd sellel nädalal plaanisime teha uuesti sama ringi, aga kuna kõigil oli mingi teema viitsimise ja motivatsiooniga, siis tegime lõpuks natuke lühemalt. Me tegelikult Kaiega lootsime, et hakkab padukat sadama ja üldse pääseme sellest trennist :D Aga kahjuks või õnneks sai vihm just siis otsa kui me sõitma hakkasime. Mis ei tähendanud muidugi, et me läbimärjaks poleks saanud:).. teed olid ju lompe täis. Kokku sõitsime siis u 27km (Eomap-Valga mnt-Lennujaama tee-Võru mnt-Laululava) ja seejärel jooksime laululava taga spordipargis 3km (ülespoole ümmardatult:) ).


Nende kahe trenni vahele jäi aga ka üks tõsisem üritus. Nimelt toimus eelmisel nädalavahetusel Aegviidus Kõrvemaa rogain, kuhu me olime ennast suure hurraaga juba ammu kirja pannud (8 tunnisele rajale). Tegelikult vääriks see päris omaette postitust, aga võtan asja lühidalt kokku:)

Positiivne oli:
-ilus ilm
-ilus mets ja maastik
-lihtne rada
-palju mustikaid
-palju metsmaasikaid

Negatiivne oli:
-sääsed ja parmud
-ülemise ja alumise kaardiala vahele jääv suur soo koos rohke muda ja pokude ja ojaga
-nõgesed

Et jah, rada oli tegelikult lihtne. Päris paljud võtsid kõik punktid ära. Äkki oleks isegi meie sama suutnud kui oleksime rohkem pingutanud ja kauem rajal olnud... kes teab. Meie jõudsime finishisse ajaga 6:17 ja tegelikult olime omadega ikka päris läbi. Isegi Even, kes alguses praalis, et tema väsitamiseks läheb vähemalt 18 tundi :D
Kui mitu km me kokku läbisime, seda ma ei tea täpselt.. ei ole kaardilt veel mõõtnud. Aga arvan et u 30km tuli ikka ära.


Nii, aga homme on Elvas Xdreami 3. etapp. Ma valetaksin kui ütleksin, et me kõik sinna suure vaimustusega läheme. Kaiel lõppes just 3 päevane auto-orienteerumine (Igamehe Suveseiklus) ja ta on sellest päris väsinud. Even ütles, et ei viitsiks ka üldse minna ja mul on täpselt sama lugu. Nagu mitte mingit ootust ega motivatsiooni ei ole. Et parema meelega jätaks üldse minemata, aga kuna raha on makstud, siis tuleb ikka kohale minna ja rada lõpuni teha...
Aga noh, ma arvan, et me võtame ennast ikka homme kokku. Ja mott tuleb vast ka tagasi:)

Alla tunni pole trenn :P

Nii nii.. Üle pika aja kiire sissekanne ka blogisse. Eva ja Even valmistuvad, mina olen juba valmis, tänaseks trenniks. Seekord plaanis sõita ratastega Vooremäele, seal väike jooksutiir teha ja tagasi. Kokku teeb see siis umb 40km ratast. Veidi õudne on küll, kuna viimati istusin ratta seljas Väätsa etapil :D Aga no ehk ikka kannatab ära..

Täna saabki olema minu selle kuu kõige korralikum trennipäev. Paar päeva tagasi jooksmas käies mõtlesin, et selliseid alla tunniseid jooksuotsi ei peagi enam trenniks. Eks see mõte ajendatud ka meie motost, et "trenn algab tunnist" :) Täna saab kindlasti see piir ületatud. Aga varasemad 7-10km jooksuotsad jäid sellest alla, niiet meie loogika järgi polegi sel kuul trenni teinud :P

Aga nüüd siis ratta selga. Ilm ei ole meile just kõige parem kaaslane, kuna kuiv ilm on asendunud vihmasajuga. Aga noh, see ongi ju ekstriimi mõte :D

Väätsa on tehtud!

Nonii. Nüüd on see tehtud - kõige hullem etapp (loodetavasti) on selleks aastaks läbi.

Enne kui kõik koos muljeid hakkame kirja panema, riputan üles mõned pildid võistlusest (aitähh Taunole piltide eest). Sel korral siis pildid enne ja täpsem jutt koos kaartidega pärast :)


Väike taktika tegemine enne starti, mis kokkuvõttes mingit tulemust ei toonud :P


Tagumises otsas startijatel oli aega küll (minu arust üks tüüp kõnnib lausa)


Alustasime kanuuga (legendi järgi veidi üle 8km)


Edasi kanuust otse jooksuetapile (legendi järgi üle 8km, aga arvan, et meil tuli umb 10-11km)


Pärast jooksu ja ujumise etappi panin mina endale enne ratta selga hüppamist kuiva dressika selga. Ja peab ütlema, et see oli hea otsus (ratast kokku 45km)


Pärast 8 ja poolt tundi finishisse jõudes on Mihkel meist kõige kobedama näoga. Minul seevastu süda paha ja kohe kohe kokku kukkumas



Kolme kange pilt jäi seekord kõige lõpus tegemata, aga mis seal ikka - meie ju teame, et seal olime. Loeb see elamus, mis Väätsa etapist jääb. Seda on võimatu unustada.

Kohe kui ennast lõplikult välja oleme maganud, alustame uuesti treeningutega (kuid rattatrenni kruusateedel ei kavatse mina kindlasti pikka aega teha).

Väätsa etapp juba homme :O

Väätsa etapp on juba homme ja nüüdseks on lõpuks selge, et II etapil peame ühe meeskonna liikme välja vahetama. Eva suutis jaanipäeval endale mingi viiruseussi külge saada ning meiega homme võistlustulle ei astu. Sellest on muidugi väga-väga kahju, eriti kuna eelmisel nädalavahetusel sai koos nii hästi trenni tehtud. Meeskond on meil ikka viimase peal - koostöö sujub nagu õlitatud.

Õnneks oli kohe nõus Evat asendama meie tubli ja tore töökaaslane Mihkel, kes küll meiega koos trenni pole teinud, aga on igati hakkamist täis ning ilma trennidetagi minust kümme korda võimekam :) Niiet selles mõttes on mul hea meel, et saan raske öise etapi kahe meesterahvaga koos läbi teha. Küll nad kahepeale mu sealt metsast välja veavad, kui mu enda jõuvarud otsa lõppevad :P

Kuna meil kõigil on tegemist elu esimese öise xdreami etapiga, siis ei oska eriti midagi ette kujutada, mis saama hakkab. Kui läheb nii nagu minu viimases xdreami teemalises unenäos, siis peavad kõik võistkonnad keset metsa basseinis ujuma. Ja mitte lihtsalt niisama vaid kandes jänesekostüüme :P Unes jooksid järjest helesinistes ja roosades karvastes jänesekostüümides võistkonnad mööda.. Päris lõbus oli :)

Eks veidi hirm on ka homse ees, eriti kuna ähvardatakse, et peab mitmes kohas ujuma. Aga ma arvan, et saame hästi hakkama. Poleks paremat asendusliiget osanud tahtagi kui Mihkel on. Eks pühapäeval või mõni päev hiljem annan teada, kuidas meil läks.

Evale head paranemist ja meile pöidla hoidmist :)

Treeninglaager sel nädalavahetusel

II osavõistluseni on jäänud vaid 7 päeva!

Vorm on veidi paranemas. Pärast haiguseussi olen hakanud korraliku(ma)lt trenni tegema ja praegu on enesetunne juba päris hea. Julgen loota, et esimese kilomeetriga veel pilti taskusse ei pane :D
Aga sel nädalavahetusel on meid ootamas täiesti privaatne treeninglaager :)
Saame kõik kolmekesi Porkuni järve ääres kokku, et teha üks päev korraga kanuusõitu, ratast ja jooksu. Even on veel eriti hull, kuna kavatseb kõigepealt 70km kohale jõudmiseks rattaga sõita + kohapeal ka veel mitu tundi rahmeldada. Loodan, et ta ennast üle ei hinda. Aga sellised need mehed ju on :P
Pühapäeval peab Eva küll juba kodus tagasi olema, aga meie Eveniga plaanime ka siis kanuud, ratast ja jooksu teha..
Even on üldse viimasel ajal meil karmiks treeneriks hakanud (õnneks piitsa tal veel pole :P). Täna hommikul näiteks tegi Evale ülekuulamist, et kas eile sai ikka trenni tehtud ja kui kaua ja kui pika maa. Mina ristküsitlusest pääsesin.. tunnistasin lihtsalt üles, et ainult natukene tegin :) Aga täna hommikul sõitsin rattaga linna tööle, mis teeb 17km. Päris mõnus oli hommikut niiviisi alustada, kuigi voodis silmi lahti tehes oli küll kiusatus autoga minna.
Täna ootab veel ees 25-30km ratast. Mmmõnna :)

Tsaupakaa

Kuidas trennid lähevad

Rääkides veidi mai kuus tehtud trennidest, siis mina pean tunnistama, et terve kuu läks mööda ilma trennideta. Väike reis Eestist ära oli suureks piduriks minu arengus. Eva ja Even seevastu olid aga vahepeal silmnähtavalt oma vormi parandanud.
Reisilt tagasi jõudes juhtus minuga aga see, et Eesti külmad ilmad pugesid minusse ja nüüdseks olen juba peaaegu 3 nädalat väikese külmetusega ringi käinud. Tänasest jäin lõpuks nõusse oma perearstiga, et pean veidikeseks aja maha võtma ja puhkama. Olen oma elu liiga kiireks elanud. Üks üritus ja trenn teise otsa - no kaua sa ikka jõuad :)
Kui tahan ikka meeskonda jääda ja II-l etapil korralikult esineda, siis pean kosuma ja kiirelt trenni tegema hakkama. Loodan, et päris lootusetus seisus ma kuu lõpuks ikka ei ole.
Eveni tänased sõnad: "oled tähtis lüli ikkagi....kui nii võib öelda" tõstsid kindlasti mu ego ja tahtmist hästi hakkama saada. Niiet, selleks, et mitte oma tiimikaaslaseid alt vedada, olen otsustanud vormi saada. Ja eks vaja ka endale tõestada, et olen tegija :D