link

Tartu postimees
Sportinfo


Jee.. me Evaga oleme kuulsad :D

Ei olnudki kõige viimane

Nagu Eva ja Even siin juba nii värvikalt kirjeldasid, siis eneseületus oli laupäeval mega. Ja me ei olnudki Evaga poolmaratonil päris viimased, nagu paljud teist kindlasti arvasid :P lausa 2 meest lõpetas veel pärast meid. See teadmine teeb enesetunde isegi paremaks :D
Meie Evaga võtsime terve tee asja rahulikult.. ei olnudki plaanis end ära tappa vaid lihtsalt finishisse jõuda. Peame ju oma vormi hoidma põhisündmuseks - Xdreami I osavõistluseks, mis ei olegi enam nii väga kaugel - vaid 4! nädalat. Jooksu ajal oli pulss keskmiselt 153 ringis, tõustes veidi koos tõusudega ning langedes mäest alla joostes. Viimased 2 kilomeetrit tõstsime veidi tempot.. siis läks pulss 165ni. See on muidugi tegijatega võrreldes ikka naeruväärne. Saunas kogemusi jaganud mehed rääkisid keskmisest pulsist 175 ja rohkem. Aga no mis siis sellest :)

Rääkides lõpetuseks veel veidi Xdreamiks ettevalmistumisest, siis mina teen seda juba lausa uneski :D Mõned ööd tagasi nägin, kuidas starti jõudes olid minul ja Eval SI pulgad puudu ja kompass kuskile kadunud. See unenägu tõi maa peale, et peabki selliste ettevalmistustega tegelema hakkama - tegelikkuses meil ongi hetkel üks SI pulk puudu ja mu kompass kadunud :D Kui kellegi on üle üks SI-8 või SI-9, siis mõistliku hinna eest ostaksin selle ära. Ootan pakkumisi :)

Superb

Tegelikult meie olemegi võitjad. Olime lihtsalt nii tublid. Juhuu! Kiitke meid nüüd :P

Ees ootab 21,1 km e. poolmaraton. Temperatuur 1 kraad, külm tuul ja vihm.

Tegelikult mu enesetunne nii hea ei olnud. Jalad olid eelmine päev ja võistluspäev kuidagi kanged (ju oleks pidanud ennem rohkem puhkama).
Võistluse algul võeti tempo ülesse, ise oleks rahulikumat algust tahtnud. Lasin neil siis minna ja jooksin üksi omas tempos. Kohe varsti hakkas mu jalahäda tunda andma, mõtlesin, et nüüd on mu jooks joostud. Lasin tempo alla ja üritasin pervel ja pehme sammuga joosta, et jalgu säästa. Kuskil 50 minutiks olid jalad korras ja sain natuke tempot tõsta. Kuna jooksukogemusi puudub, ei tahtnud üle pingutada, vaid ikka lõpetada. Hoidsin stabiilselt pulssi 160 peal. Mõned tagant tulijad püüdsin mind kinni, aga mind see ei häirinud, eesmärk oli lõpetada ja mida aeg edasi, siis mitte lihtsalt lõpetada, vaid 2 tunniga lõpetada. Arvutuste järgi olin graafikus. Mingi hetk püüdis mu aga minu vanune neiu kinni. Otsustasin talle tuulde võtta. Paraku pidin mõne aja pärast tõdema, et see tempo on minu jaoks liig ja selle tempoga ma lõpuni vastu ei pea. Jah, olin temast nõrgem! Nägin veel, kuidas ta meeste grupi kinni püüdis. Kae, kus kiire naine.

Kokkuvõttes. Polnudki nii hull, kui arvata võis. Taaskord võis täheldada, et peale esimest tundi alles õige power tulebki, enne paras uinamuina. 2 tundi läks küll 4 minutiga lõhki, kuid leidsin lõpus veel jõudu, et 100-200 m kaugusel olev jooksja kinni püüda ja koos lõpuspurt teha.

Oli vahva. Motivatsiooni ja eneseusu tõstmise päev. Tänud Kaie ja Eva, oleme suurepärane tiim! Palju on naisi, kes midagi sellist teeks, mida Kaie ja Eva tegid?

Meie tublid naised lõpetamas.

Tegimegi ära :)

Otepää-Tartu jooksumaratoni lühike distants (21,1km) saigi joostud. Ja üllatavalt heade tulemustega:
Even- 2:04:33
Eva- 2:21:33
Kaie- 2:21:34
Ei saa mitte mainimata jätta, et mina ja Kaie olime oma tulemustega naiste arvestuses teine ja kolmas :D. Siit ei ole muidugi raske järeldada, et ainult 3 naist poolmaratoni jooksiski... Aga ikkagi. Eelnevalt olime arutanud, et ilmselt tuleb aeg kuhugi 2:30 kanti ja see aeg sai ületatud. Me oleme ikka nii tublid:D

Enesetunne oli jooksu ajal minul ja Kaiel ülihea. Ilmselt Evengi ei kurtnud, kuna ta nii hea tulemuse jooksis. Enne starti oli küll olemine natuke kahtlane. Kõigepealt ei leidnud me stardipaika üles, siis hakkas lörtsi sadama, oli kõva tuul ja tundus, et ka vääga külm. Autost ei tahtnud nina enne välja pista kui alles paar minutit enne starti. Aga kui juba jooksma sai hakatud, siis oli elu jälle lill:) Esimesed 10km läksid nagu lennates. Arvan et umbes 14 või 15-ndal kilomeetril, hakkasid ilmnema esimesed väsimuse tundemärgid. Minu jaoks kõige hullem lõik algas viadukti alguses, kus lõpuni oli jäänud veel natuke üle 3 kilomeetri. Linna jõudes tõstsime me ka tempot, kuna oli tekkinud lootus, et aeg võib tulla isegi alla 2:20. Väga napilt seda aega me siiski ei saavutanud.
Aga jah. Usun, et võin kõigi nimel öelda, et oleme väsinud, aga õnnelikud :)

Rohkem ei viitsi praegu enam kirjutada.. karta on, et homne päev möödub ka suuremas osas lihtsalt lebotades. Aga me oleme selle ära ka teeninud:)

Homne Otepää-Tartu 36. jooksumaraton

Mida rohkem sellele mõelda, seda suurem ärevus sisse tuleb. Pole elusees sellist maad jooksnud. Loogiliselt võttes, mis see 1,5-2 h järjepidevat pingutust siis ära ei ole - hullematki elus tehtud - kuid seda teistel spordialadel.

Mis ilma siis oodata on:
Öösel: Pilvisus tiheneb. Alates saartest ja Edela-Eestist hakkab lund ja lörtsi sadama. Puhub ida- ja kagutuul 5-10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on 0..-6, Kirde-Eestis öö hakul kuni -8°C.Päeval: Pilves selgimistega ilm. Paljudes kohtades sajab lörtsi ja vihma. Paigut ivõib olla jäidet. Puhub kagu- ja lõunatuul 5-10, põhjarannikul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on 0..+3°C.

Tuul soosib, kuid vihm ja lörts vast asja ei kergenda. Arvestades, mida kõike võib Xdreamil oodata, siis...kõik mis ei tapa, teeb tugevaks.

Oleme visad hinged ja saame hakkama... Pühapäeval kõigest lähemalt, kuid kontaktivõimelised taaskord oleme.

Elu on nii ilus, aga nii porine :D

See oli meie eilse rajavaliku tunnuslause. Tegelikkuses oli nii, et kui õige teeotsani jõudsime, siis tuli välja, et miinuskraadid olid oma töö teinud ja maapind ei olnudki sel hetkel enam porine.
Aga miks ma täna siin kirjutan. Pärast seda, kui olime eile Eveniga üle tunni aja jooksnud 10,5 kilomeetrit ja pärast seda, kui ma olin 40 minutilise jalutuskäigu tulemusena koju jõudnud (vahepeal kusjuures sabakondi Toomemäe eluohtlikult libedal trepil siniseks kukkunud) hakkasin mõtlema, et miks inimesed seda küll teevad? Saan täielikult aru, et need, kes on juba lapsepõlvest saadik sporti teinud, ei oskagi muud moodi. Nende jaoks on see elustiil. Aga miks otsustab üks kamp noori inimesi, et alates tänasest oleks lahe hakata iga nädal mitmeid kordi trenni tegema?
Eks ma ise vist olin see, kes Evale mõtte pähe pani, et peaks Xdreamil osalema. Ja kuna võistkonnas peab olema kolm liiget, siis tundus üks hetk, et Even võiks olla kolmandaks sobiv kandidaat. Ja meie üllatuseks oligi ta nõus.
Mul endal tuli isu osaleda sellest ajast, kui käisin möödunud aasta võistlustele avatud raja kaardiga kaasa elamas. Praegu trenni tehes on küll selline mõte, et teen seda ainult seetõttu, et kambavaim on peal. Tean, et üksinda küll ei viitsiks :) Even on õnneks see, kes meid Evaga ikka tagant utsitab ja sunnib vähemalt 3 korda nädalas trenni tegema.. Ja eks nii need tulemused tulevadki.

Kes viitsib, võib ka oma kommentaare lisada teemal: miks sina trenni teed?

Eilsest peaproovist veel

Omalt poolt lisaks veel ühtteist. Algus (ja kusjuures allamäge enamjaolt) tundus kõige raskem. Peale esimest tundi tunne alles mõnusaks läks ja kuni Vasulani oli lausa lust. Rusikas silma auku olid Kaie kuivatatud virsikud, mis vahatahtlik kohustuslikult hästi maitsesid :P

Ja sai tõdeda, et oleks kasulik väljas viibides ka fotokat ligi hoida. Mööda lund vudisid 4-5 vutti? põldpüüd? Pole ornitoloog, midagi sinnakanti nad olid.

Ja nagu eelkõneleja juba ütles, võin omalt poolt kinnitada, et ega mina ka eile suurt millekski enam võimeline polnud. Ei viitsinud isegi poodi minna, et midagi süüa muretseda ja tuli söök kiirelt kokku keerata, mida kätte juhtus. Kokku need komponendid ei sobinud, aga kuna isu lubas elevandi ära süüa, siis maitses ülihästi. Ja veel paremini uni, mis sellele järgnes. Sai küll "korraks silm looja lasta", kuid esimene selguse hetk saabus alles tõdemusega, et väljas on vahepeal pimedaks läinud ja tuleb ööune kallale asuda.

Aga ME SAIME HAKKAMA ja võime südamerahuga poolmaratoni kallale asuda. Antud ringi võtame nüüd tihedamini ette ja küll varsti seegi ring "muuseas jooksuringiks" muutub.

17,7 km

Kuna eile seda postitust ei tulnud, siis järelikult ei olnud me selleks suutelised :D
Aga jagan siis täna teiega meie elamusi. Jooksuringiks sai valitud teadlikult asfalt, kuna praeguse ilmaga ei olnud me kindlad metsavaheteede seisukorras. Lähte-Sojamaa-Kärkna-Vasula-Lähte ring tuli kokku 17,7 km. Võin öelda, et minu jaoks oli see kindlasti kõige pikem maa, mida olen elus järjest jooksnud. Tee ise oli mõnus, vaheldusrikas, väikese liiklusega ning oli nii languseid kui pikki tõuse.
Ja ilm oli fantastiline – nagu meie jaoks tellitult tuli päike välja ja tegi selle päeva nauditavaks :) Mitte nii nauditav oli aga suur valutav vill mu vasaku talla all, mis 5 km enne lõppu tekkima hakkas. Aga kuna mehed ei nuta, siis jooksin lõpuni..
Kokkuvõttes tuli aeg 2 tundi 9 min, mis on arvestades meie taset, üsna okei tulemus. Lõpetasime Lähte vaatetorni jalamil. Ning et ennast ikka lõpuni proovile panna, siis tegime lisaülesandena ka torni ronimise :)
Jalgade kangus andis endast tunda juba tornist alla jõudes.. aga see tunne õhtu jooksul veel süvenes. Ja võin ka teiste eest kinnitada, et eile õhtul enam midagi arukat küll teha ei suutnud. Kohapeal istumine, pikutamine, lamamine tundus kõige mõistlikum tegevus :D Aga täna on jalad juba enam-vähem – saab ilma valugrimmassideta ringi liikuda..
Kokkuvõttes oleme täiesti veendunud, et suudame järgmisel laupäeval selle 21,1 km Otepää-Tartu poolmaratoni ära joosta. Mida Oligi Tarvis Tõestada :)

Päikest teile südamesse :)

Alustades algusest...

Nii. Et kõik ausalt ära rääkida- me oleme ikka täiesti amatöörid:
Even orienteerus viimati 10 aastat tagasi. Eva ja Kaie alustasid alles eelmisel aastal päevakutega- metsast jõudsid alati ikka välja (vastasel juhul seda postitust siin ei oleks:) ). Xdreamiks hakkasime valmistuma veebruari keskpaigast- see tähendab siis ühiseid jooksutreeninguid tööpäeva lõpus (või siis tööpäeva vahel). Marsruudiks on valdavalt olnud EOMAP-Näituse tn-Emajõe kallas-Tuglase tn-Ravila tn-EOMAP. Tulevikus on plaan hakata vallutama ka Toomemäge, sest praegune rada on hakanud ennast ammendama ja jäänud ka liiga lühikeseks. Sest vorm ju ometi paraneb iga päevaga:).
Esimene vormiproov saab olema Otepää-Tartu poolmaraton järgmise nädala laupäeval (28.03). Peaproov sellele on homme, kui teeme pikema ringi Lähte ümbruses (u 18km). Kõik kes soovivad võivad meiega ühineda :D, start on 11:30 Lähte kooli hoovist.
Suveks on koostatud juba võistluste graafikud, vabu nädalavahetusi väga palju ei ole. Kõik ülejäänud võistlused on ettevalmistus xdreamiks.
Kui homme selleks suutelised oleme, siis kirjutame lähemalt, kuidas trenn läks.
Seniks olge tublid ja tehke ka trenni:)

Tere tulemast

Siia hakkavad võistkonna EOMAP Xdreamerid liikmed iga nädal kirjutama, kuidas kulgeb valmistumine aasta suurimaks spordisündmuseks Swedbank Xdream 2009.

Head lugemist,

Kaie, Eva ja Even