Eilsest peaproovist veel

Omalt poolt lisaks veel ühtteist. Algus (ja kusjuures allamäge enamjaolt) tundus kõige raskem. Peale esimest tundi tunne alles mõnusaks läks ja kuni Vasulani oli lausa lust. Rusikas silma auku olid Kaie kuivatatud virsikud, mis vahatahtlik kohustuslikult hästi maitsesid :P

Ja sai tõdeda, et oleks kasulik väljas viibides ka fotokat ligi hoida. Mööda lund vudisid 4-5 vutti? põldpüüd? Pole ornitoloog, midagi sinnakanti nad olid.

Ja nagu eelkõneleja juba ütles, võin omalt poolt kinnitada, et ega mina ka eile suurt millekski enam võimeline polnud. Ei viitsinud isegi poodi minna, et midagi süüa muretseda ja tuli söök kiirelt kokku keerata, mida kätte juhtus. Kokku need komponendid ei sobinud, aga kuna isu lubas elevandi ära süüa, siis maitses ülihästi. Ja veel paremini uni, mis sellele järgnes. Sai küll "korraks silm looja lasta", kuid esimene selguse hetk saabus alles tõdemusega, et väljas on vahepeal pimedaks läinud ja tuleb ööune kallale asuda.

Aga ME SAIME HAKKAMA ja võime südamerahuga poolmaratoni kallale asuda. Antud ringi võtame nüüd tihedamini ette ja küll varsti seegi ring "muuseas jooksuringiks" muutub.